Ökokaardistamine on visuaalne ja lihtsalt kasutatav keskkonnajuhtimisvahend, mis aitab ettevõttel välja selgitada oma tegevustest, toodetest ja teenustest tulenevaid keskkonnaprobleeme ja -mõjusid. 80% ettevõtte keskkonnaprobleemidest on seotud asukohaga, seetõttu on ökokaardistamine hea moodus saada ülevaade, millised keskkonnaprobleemid ettevõttes esinevad ja kus on nende asukoht.

Kui keskkonnaprobleemide algpõhjused kindlaks teha, on võimalik valida sobivamaid lahendusi ja meetmeid oma keskkonnategevuse parandamiseks ja probleemide vältimiseks. Lihtsa ja arusaadavana võimaldab ökokaardistamine kaasata keskkonnaküsimuste väljaselgitamisse eri tasandite töötajaid ning tõstab nende motivatsiooni ja teadlikkust selles valdkonnas.

Ökokaardistamine on ideaalne vahend keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamise alustamiseks. See aitab mõista keskkonnaprobleeme, materjalivoogusid, tajuda töötajatest ja tööprotsessidest tulenevaid arvamusi ning probleeme. Pisiettevõtetele (alla 10 töötaja) ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele on standardiseeritud kvaliteedi- või keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) rakendamine ning selle sertifitseerimine tihti liiga kallis või ressursikulukas, kuid ka nemad peavad esitama usaldusväärseid tõendusmaterjale vastavusest rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnajuhtimise nõuetele. Ökokaardistamine on lihtne abivahend neile ettevõtetele, kes soovivad väiksema ressursikuluga parandada oma keskkonnategevuse tulemuslikkust.

Ökokaardistamise metoodika koosneb mitmest etapist, kus määratletakse ettevõtte asukoht ümbritseva suhtes, hinnatakse materjalivoogusid ja ressursikasutust, kaasatakse töötajad probleemide lahendamise protsessi ning koostatakse ökokaardid (vesi,  energia, jäätmed, pinnas ja ladustamine jne).

 

Vajalikud on...

... vahendid: ettevõtte asukoha ja asendiplaan või A4-formaadis paber ja koopiamasin, markerid

... aeg: vähem kui üks tund igale kaardile.

Millal ökokaardistamist läbi viia?

Eelistatult pärast majandusaasta lõppu. Kindlasti siis, kui alustad KKJS rakendamisega.  

Kui tihti peaks ökokaarte uuendama?  Soovitatavalt kord aastas, aga kindlasti pärast tegevuse uuendamist, ümberehitust, remonti, samuti tegevuse laiendamise korral või korraliste auditite käigus.  

Kes?

Keskkonnajuht (keskkonnaküsimustega tegelev ettevõtte esindaja) ja konsultant.

Ökokaardid on mitmeotstarbelised. Neid võib kasutada erinevates KKJS rakenamise etappides: esmase keskkonnaülevaatuse tegemiseks, koolituste ja auditite läbiviimiseks, ettevõttesiseseks ja –väliseks suhtluseks

Kuidas ökokaardistada?

1.    Asukohakaart

Valmista ette ettevõtte maaala kaart ning kanna sellele ka ümbritsev situatsioon ja infrastruktuurid (nt autoparklad, sissesõidualad, teed, samuti veekogud jm keskkonnateave). Kaart peab kajastama tegelikku olukorda. (2 koopiat)

2.    Asendiplaan

Koosta ettevõtte hoonete, rajatiste jms asendiplaan(id). Näita ära hoonete ruumijaotus ja otstarve, tee seda kindlas mõõtkavas. Sellest kaardist saab edasise töö alusmaterjal. Tee kaardist kuus koopiat. Kaardid peavad kajastama tegelikku olukorda, s.t olema lihtsad, arusaadavad ja mõõtkavas. Kaartidel peab olema koostamise kuupäev, koostaja nimi ja vajalikud viited. Märgi kaardile üks või kaks olulist objekti, mis aitavad ruumis kiiresti orienteeruda (nt tootmisseadmed, sisse- ja väljapääsud jne).

3.    Tingmärgid

Informatsiooni kaardile kandmiseks kasuta tingmärke. Soovitatav on kasutada alljärgnevaid tingmärke:

Viirutus: väike probleem (probleemne olukord/situatsioon, probleemi tuleb täpsemalt uurida)

Ring: suur probleem (mittevastavus õigusaktide nõuetega, tegevus peatada, läheb vaja korrigeerivat tegevust)

Mida tõsisem on probleem, seda paksem olgu joon.


Rohkem teavet ökokaardistamise ja materjalide kohta saad: http://eco-net.ee/static/ckfiles/files/Okokaardistamine_2003.pdf